Vaatamisväärsused Jõgeva vallas

3.05.16

Objekt

Asukoht, aadress

 Lühikirjeldus

Jõgeva mõisa kompleks ja park. 19.saj.

 Jõgeva alevik

 Jõgeva linnast 2 km kirdes Pedja jõe kallastel asuv endine mõisasüda, kus alates 1920.a. on tegeldud Eesti põllu- ja köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatusega. Pedja kallastel asuv mõisasüda lummab möödujat kauni loodusega.

 Laiuse kirik (14-15 saj.), kirikaed ja pastoraadihoone

 Laiuse

 Esimesed teated Laiuse kiriku kohta pärinevad aastast 1319. Paekivist kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine kirikuõpetaja Johan Kõpp (Laiusel 1908-1923), kes andis 1937.a. välja monumentaalteose "Laiuse kihelkonna ajalugu". Kiriku ümber asub nägus park põlispärnaga, mille olevat istutanud Rootsi kuningas Karl XII.

 Laiuse kalmistu ja Vabadussõja mälestusmärk

 Laiuse

 Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas püstitati 1925. aastal. Kavandi valmistas Anton Starkopf, ehitati see Saaremaa dolomiidist valmis A. Jürgensi kivitööstuses. Nõukogude okupatsiooni ajal mälestussammas purustati. 22. veebruari 1998 avati uue mälestusmärgina Laiuse kalmistul mälestusrist, mille projekteeris arhitekt Ilmar Kannelmäe.

 Jaan Poska sünnikoht

 Mõisaküla

 Eesti iseseisvuse looja Jaan Poska (1866-1920) sünnikoht. Tänu tema diplomaatilisele oskusele kirjutati 2. veebruaril 1920 Tartus alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.

 Jaan Poska vanemate haud

 Mõisaküla kalmistu

 Jaan Poska  isa hauaplats. Jaan Poska ema on maetud Tallinna Kesklinna kalmistule nagu ka Jaan Poska ise.

 Laiuse ordulinnuse varemed vallikraaviga 13-16.saj.

 Laiusevälja küla

 Ajaloomälestis. Mustvee – Jõgeva maantee ääres asuvad 14. sajandi lõpul maakividest rajatud Laiuse ordulinnuse varemed. Põhjasõja ajal (19.12.1700 – 29.05.1701) talvitus siin Rootsi kuningas Karl XII. Laiuse lossi hinnati tema asukoha tõttu kui valveposti Ida vastu. Tänapäeval on lossimüürid muinsuskaitse all olevad haruldased vaatamisväärsused. Linnuse müüride ümbrus ja lossiplats on korrastatud, rajatud on parkla ja puhkekohad. Siin toimuvad rahvapeod ja iga aasta juulikuus käsitöölaat koos temaatiliste suurüritustega: Karli päevad (2001.a.), mustlaspäevad (2002.a.), Poola päevad (2003.a.)
Ordulinnuse varemete juures asub kaunis paisjärv, mida suvel kasutatakse aktiivselt supluskohana.

 Laiuse Siniallikas

 Vilina küla

 "Laiuse Siniallikas" (muistend). Ennemuiste kurnanud põud sagedasti maad. Rahvas kurtnud kuivuse üle, mis vilja ikaldas ja nälga nägema pani. Vanataat kuulnud kaebust ning otsustanud abi saata, vähemalt Laiuse rahvale, kus põud iseäranis vaevanud. Ühel päeval vajunud sinine pilv Laiuse mägede vahele väiksesse lohku. Kui pärast vaatama mindud, siis nähtud - täiesti taevakarva vesi kees allikast üles. Eks Vanataat lasknud sinna tekkida veesilma. Sinise vee järgi sai allikas ka nime - Siniallikas. Allika ümber on väike sookene, kus midagi suuremat ei kasva kui sammal ja vähe jõhvikaid. Vihmaga kõigub see soo kui häll. Siniallika veel olevat ka tervendav mõju. Allika vesi pidi ravima silmi ja mitmeid teisi tõbesid. Pestes ja juues kadunud näolt mitte üksnes tedretähed ja vistrikud, vaid isegi rõuged ning leetrid polevat seejärel enam külge hakanud. 

Laiuse õlemuuseum ehk Käsitöökoda Kuldne Õlg

Laiuse alevik, Kuremaa tee 36, 48443, telefon 55 44 999, 55 506 607.

Avatud: suvekuudel K,N,L,P 11.00-15.00

Sügisest kevadeni etteteatamisel.

Koduleht aadressil: www.kuldneolg.eu  

 Eksponeeritakse õlest ja kasetohust valmistatud ehistöid ning toakaunistusi. Kaasa saab osta õlest meeneid.

Kuremaa loss ja mõisa kompleks (19.-20.saj.), lossituba-muuseum

 Kuremaa, Kuremaa, 48403 Jõgeva vald. 

info: www.kuremaaloss.ee
mob. 57879712

 Jõgevalt 10 km kaugusel asuv Kuremaa köidab turiste eelkõige 1843.a. ehitatud klassitsistlikus stiilis ehitatud lossiga, mida ümbritseb kaunis ja liigirikas park. Loss on peahooneks Kuremaa Tehnikumile. Lossihoones asub ka muuseumituba, kus saab ülevaate Kuremaa Põllumajanduskooli ja piirkonna ajaloost,, park aga ulatub Kuremaa järve kaldale kus on mõnus liivane supelrand ja vanast mõisahoonest ümberehitatud rannahoone

 Kuremaa mõisa park

 Kuremaa

 Kuremaa park, mille üldpindalaks on 11,4 ha kuulub vabariigi suurimate parkide hulka. Arhitektuuriliselt lahenduselt on tegemist mitmeosalise segastiilis pargiga, mis tõenäoliselt on rajatud erinevatel aegadel. Pargis kasvab 75 erinevat puu - ja põõsaliiki. Neist 47 on eksootilised ja dekoratiivsed, ülejäänud kodumaised.

 Kuremaa tuuleveski

 Kuremaa Info  www.kuremaaloss.ee;  tel.57879712; 56507717

 

 

 

 

Kuremaa hollandi tüüpi tuuleveski ehitati umbes aastatel 1860 – 1870  ja kuulus Kuremaa mõisnik von Oettingenile. Enne seda asus samas kohas pukktuulik. Tuuleveski töötas mõisa ja ümbruskonna talupidajate heaks umbes 1930-da aastani. 1980-date lõpul ehitasid Kuremaa noored tuuleveskile katuse ja taastasid vahelaed. Veskist kujunes  noorte seas populaarne koosviibimise koht, kus ürituste toimumisest andis märku katusele paigutatud plinkiv vilkur.
Tuuleveski taastati 2008/2009 aastal  EL struktuurfondide toetusel. Veskis on püsinäitus vanadest tuulikutest, veski tööpõhimõtet tutvustav makett ja turismihooajal näitus-müügid käsitööesemetest. Veski akendest avaneb suurepärane vaade ümbritsevale Vooremaale. Veskit on võimalik kasutada koosviibimiste ja ürituste korraldamise kohana.
Kuremaa tuuleveski on kultuurimälestisena riikliku kaitse all .

 Kuremaa järv

 Jõgeva ja Palamuse vald

 Kuremaa järv on suuruselt Vooremaa järvede seas teisel kohal. Järve pikkus on 4,3 ja laius 1,3 km. Keskmine sügavus 5,9 m ja pindala 397,1 ha. Absoluutne kõrgus merepinnast 83,1 m.. Järv on nõrga läbivooluga, kus sisevool toimub põhiliselt magistraalkraavide kaudu. Rohkesti on kalda - ja põhjaallikaid. Järve kaldad on mudased ja kõrkjatesse kasvanud kuid loodetipus asuv kallas on laugja põhjaga ja siia on kujundatud supelrand .

 Kuremaa mõisniku von Oettingenide perekonnakabel ja kalmistu

 Kuremaa- Laiuse tee

 Kuremaalt ca 1 km Kuremaa-Laiuse tee ääres asub endiste Kuremaa mõisnike Oettingenide perekonnakalmistu kuhu on maetud 29 Oettingenide suguvõsa liiget. Siin puhkavad Alexander von Oettingen (Kuremaa mõisa edumeelne arendaja, kohtunik ja Liivimaa maamarssal 1839-1842), tema ema, abikaasa ja pojad ning ka mõisa viimane omanik Erich von Oettingen. Kalmistule on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone.

 Paduvere talumuuseum

 Paduvere, 48401 Jõgeva vald, Tel.

77 63 046, 50 86 580,

Külastus kokkuleppel.

Pilet: õpilased 50 senti, täiskasvanud 1 euro

 Vaimastvere lähedal looduslikult kaunis kohas asub Paduvere talumuuseum , mis avas külastajatele uksed 1971.a. Eramuuseumina tegutsevas talumuuseumissaab tutvuda eestlaste elu-oluga 18. ja 19. sajandil. Ainulaadsed on tammepuust raiutud skulptuuridpaikkonna ajaloolistest inimestest.Talumuuseumi õuel asub suvine peoplats ja selle kõrval staadion.

 Näitekirjanik Hugo Raudsepa sünnipaik

 Vaimastvere küla

 Mälestuskivi näitekirjanik Hugo Raudsepale(sünd.1883, surnud Siberi vangilaagris 1951...). Vaimastvere Põhikooli pargis.Tema tuntumad näidendid Mikumärdi (1929), Vedelvorst (1932), Roosad prillid (1933) jt.

 Kärde rahumajake 17.saj

 Kärde küla

 

KÄRDE RAHUMAJAKE   on arhitektuuri- ja ajaloomälestis. 21.juunil (1.juulil ukj.) 1661.aastal sõlmiti Kärdes rahuleping, mis lõpetas Rootsi-Vene sõja (1656-58). Pärimuse järgi olevat rahu sõlmitud praeguseni säilinud väikeses hoones.

 Endla looduskaitsela

Endla looduskeskusega tutvumiseks  võtke ühendust keskkonnahariduse spetsialisti Maarika Männiliga, tel. 53419205,
e-post maarika.mannil@keskkonnaamet.ee

Kaitseala matkaradade ja puhkekohtade teavet jagab RMK loodushoiu osakond.
Kontaktisikud Jõgeva-Tartu regioonis:

külastusjuht Andri Plato, tel. 54004851,
e-post andri.plato@rmk.ee
loodusvaht Mario Traks, tel. 58118500,
e-post mario.traks@rmk.ee

  Endla looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Kaitseala pindala on 10110 ha, sellest 4012 ha Jõgeva vallas. Looduskaitseala moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja paljusid väikseid laululinde. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.

 Endla järv ja Juta kivi

 Endla looduskaitseala

 Fr.R.Faehlmann jutustas oma müütilises muistendis "Endla järv ja Juta" kauni loo Vanemuise kasutütrest. Endistel aegadel  vana postmaanteed mööda Tallinna poole sõites avanes Kärde mõisa tagant  imeline vaade. Tee kulges üle järsu mäeseljandiku ning vasakule jäi kaunis org, mida piirasid tumedad okaspuumetsad ja laugjad kõrgustikud. Soise oru pinnal oli siin-seal väikesi saaretaolisi kasetukkasid. Oru peamiseks ehteks oli kristallselge veega üsna suur järv, mis rändajale igas valguses halja hõbedana vastu helkis. Järvele ligipääsemine oli raske, uudishimuliku samme takistas läbipääsmatu raba ja varjas kõrge kõrkjastik. Selle järve ääres elanud Vanemuise kaunis tütar, kuldkäharatega Juta. Tema kaitse all olid oru ning järve asukad, suur hulk linde ja kalu. Mäeseljandikul kuulatasid vanad eestlased orust kostvat imeilusat häält, Juta laulu ja armukaebusi. Neiu oli laulutaadi tütar, kehastunud luule. Ta armsam, Ilmarise poeg Endel, oli surnud. Neiu valas kibedaid pisaraid oma armsama pärast, kuni Ilmarine tegi talle kuldse liniku. Kui Juta selle liniku enda üle heitis, nägi ta õnnelikku minevikku ning elas seda ikka ja jälle imehellas pettekujutluses läbi. Juta laenab oma linikut ka surelikele ning seetõttu astubki laulus ja jutus minevik ikka ja jälle meie vaimusilmade ette.  Tänapäeval Kärde mäelt enam Endla järve paista. Järve veetaset on alandatud ja ümbritsevad soometsad kuivenduse mõjul kõrgemaks sirgunud.

 Siimusti keraamikatehas

 Ekskursioonid tööpäeviti kella 9.00-15.00; Tel. 77 21 578;
mob.5214853

Savitoodete valmistamine käsitsi meetodil.

 

 Kultuurivahendaja E. Niinivara sünnikoht

 Siimusti

 

 Kassinurme linnamägi ja õpperada

 Kassinurme

Kassinurme mäed – ilmekas näide viimasel jääajal kujunenud pinnavormidest. Iidne linnusekoht, muistne hiis ja Kalevipoja legendide toimumispaik: Kalevipoja säng, silmapesukauss ja lingukivid. Tänapäeval rahvuskultuuri hoidmise ja edendamise unikaalne maastikuala. Jõgeva Metsaseltsi poolt rajatud fragmendid muistsest eestlaste külast ja linnusest ning maavanema maja. 

 Kärde mägi ja neitsihaud

 Piibe maantee  ääres

 Peatuskohtast maantee ääres viib trepp üles mäele Kärde mõisapreili hauakivi juurde. Parun V. Stackelbergi vanem tütar Margarethe Victoria uppus 1903. aastal ja maeti Kärde mäe lõunapoolse oru veerule tema lemmikkohta. Preili puhkepaika märgib suur kivi sisseraiutud Stackelbergide vapi ja nimega. Rahva hulgas liiguvad lood preili õnnetust armastusest mõisatöölise või talupoisi vastu. Miks see pikkade valgete juustega Ritaks kutsutud neiu arvatavalt vabasurma läks, jääbki teadmata.

 

Toimetaja: ULVI PINT