19.08.14

Kassinurmes, Kalevipoja jälgedes

 

Sõites Tartust mööda Piibe maanteed, jõuame läbi Kaarepere Aruküla voore jalamile. Siit algab Jõgeva vald. Ees on Kassinurme mõis oma pargiga.
Kassinurme mõisa (saksa keeles Kassinorm, vanasti ka Rehefer) asukoht on lääne pool raudteed, 2,8 km Kaarepere jaamast. Kassinurme on sündinud endistest Kudina küladest Kassinurmest ja Reheverest, mida küladena mainitakse esmakordselt 1473. aastal. Kassinurme mõis on käinud sagedasti käest kätte, veidi pikemat aega kuulus see von Wrangell`itele ja von Ungern-Sternberg`idele. Oli viimati 1875. aastast von Samson-Himmelstjerna`de omanduses. Mõis plaanistati ja jagati laiali 1921. aastal. Mõisa härrastemaja on lihtne ühekordne kiviehitus.
Kassinurme viimane mõisnik Samson ei olnud eriti jõukas, kuid lävis meeleldi rahvaga. Oli ära õppinud eesti keele ja õpetanud selle selgeks ka oma kahele pojale. Isa mälestusi meenutades räägib Jaan Reidla, kelle vanaisa oli Kassinurme mõisa puusepp ja isa mängukaaslasteks olid mõisniku pojad:

"Ühekorra küsinud ema poisilt, kas mõisniku poegadel on leival suhkur? "Ei ole," vastanud poeg ." Sama sool nagu meil". Suur oli olnud imestus, kui aastal 1942 või 1943 tiirutanud üks lennuk mõisa kohal ja maandunud. Sealt tulnud välja piloot ja sammunud Reidlate maja juurde. Veel suurem oli üllatus ja rõõm, kui kokku said kaks lapsepõlve mängukaaslast, kes polnud teineteist näinud 35 aastat. Vahepeal oli sõber ära unustanud eesti keele, kuid vähese vestluse järel hakanud sõnavara taas meenuma."

Kassinurme mõisa majapidamine oli eeskujulikus korras. Eriti kanti hoolt metsa eest, mis andis mõisale peamise sissetuleku. Metsad olid hästi hooldatud, metsakorraldus läbi viidud. Kassinurme mõisa metsa majandamist toodi eeskujuks teistele mõisatele. Kui mõisate metsad 1918 - 1920 riigistati, valiti Jõgeva metskonna keskuseks Kassinurme Patjala.

Kolhooside moodustamisel sai siia mõisasse Kalevi kolhoosi keskus. Hiljem Estonia kolhoosi osakond ja pärast Jõgeva Näidissovhoosiga ühinemist Kassinurme osakond.

Jätame selja taha Kassinurme mõisa ja liigume edasi Jõgeva suunas. Jõuame Kassinurme kooli ja kunagise kõrtsihoone asukoha juurde. Kõrts oli tuntud üle valla ja maakonna kui kuulsate Kassinurme laatade koht. Kassinurme kõrtsis toimusid ka esimesed missivalimised 1932. aastal. Hiljem selgunud, et kõige kaunima säärejooksuga missiks tunnistatu olnud hoopistükkis meesterahvas.

Koolitarkust anti Kassinurme koolis sajandeid . Viimaseks koolikevadeks jäi 1963, kui hakati väikseid maakoole sulgema. Üks koloriitsemaid koolijuhatajaid oli Otto Gellert, kes oli kooli juhatanud juba tsaariajal ja jätkas seda läbi aegade kuni sotsialismini välja. Tema karistusmeetodiks olid veel herneste peale põlvili panek ja tukast sakutamine. Ta oli suur rahvamees ja hoolitses hästi õpilaste eest.
Meenutab Kassinurme kooli kunagine kasvandik, tuntud metsamees Raivo Kittus:
"Kui lumi oli sügav ja tuiskas, jättis koolijuhataja lapsed ööseks enda poole, keetis teed ja andis süüa."

Liigume edasi ja jõuame Kalevi raudteeteivasjaama. See koht on edendanud tähtsat osa ajast, mil rajati Tapa - Tartu raudtee. Eesti Vabariigi ajal peatus siin pühapäeviti huvirong Tartust, mis tõi siia rohkesti rahvast. Eriti noori gümnasiste ja üliõpilasi. Edasi läks jalgsimatk Kassinurme mägedele.

 

Vooremaa pärl - Kassinurme kõrgendik

 

Kassinurme mäed - üks Vooremaa pärl - on ilmekas näide viimase jääaja meistriteostest. Äärmiselt huvitavad pinnavormid, kuus oidu-sulglohku. Kassinurme kõrgendiku näol on tegemist ebatavaliselt laia voorega, mille järsule edelaosale on mandrijää taganemisest kuhjunud mõhnastik. Selle ulatus on pikki voort 2,5 km. Voore enda kõrgus 119 m. Siin tekkis inimasustus kohe peale jääaega.

"Mõhnastikku kutsutakse Kassinurme mägedeks. Varem olid siin karjamaa - ja põllulapid ning mägedelt avanes ümbrusele avar vaade. Nüüdseks on mõhnastik metsaga kattunud ning nii on sulgunud ka siit avanenud vaated," kirjutab Helve Remmel oma Vooremaa raamatus.

Voore harjale rajati linnus, linnuse lähedalt leiti pühad kivid, mis andsid jõudu ja energiat. Kivi alt voolava allika vesi karastas ja tervistas. Paik sobis hiieks ja nii sai see koht pühamuks aastatuhandeteks. Harva leidub kohti, kus linnus ja hiis on ühes kohas. Ajalooürikutes ei ole märgitud, et Vaiga või Mõhu maalinna oleks kunagi vallutatud. Seoses vee alanemisega ja kaubateede ümberpaiknemisega kaotas linnus oma tähtsuse ja jäeti maha. Eeposes "Kalevipoeg" on ta aga leidnud väärilise koha.

Legend kõneleb: "Kalevipoeg valitses Soome lahest kuni Peipsi rannani. Kõigiga tegi ta õigust. Oma alamaid hoidis ta võõraste vägede eest. Tal oli palju jõudu, ta oli tugev ja suur. Ta elas mere rannal. Alati käis ta kiiresti. Hommikul tulnud Tallinnast välja, ööd olnud Kuremaa järve lähedal Kassinurme mägedes. Praegu on seal tema sängiase¼"

Kassinurmes kohtab erakordselt palju Kalevipoja kohta käivaid muistiseid. Nii võib
lisaks Kalevipoja sängile, silmapesukausile ja vannile leida mägedest ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi. Samas jookseb põiki üle lingukivi kitsas punakas triip - lingunööri jälg, mille kohta legend räägib järgmist:
"Kalevipoeg olnud teisel pool Kuremaa järve, kui näinud hunti oma sängi peal kõndivat. Visanud kiviga, aga polevat täpselt tabanud."

Kassinurme mägede läänepoolsel küljel asuva Saaremaa pere juurest viib rohtunud tee üle mägede Patjala külla. Seda pidi kõndides jäävad Kalevipoja säng ja silmapesukauss teest põhja, vann ja mõlemad kivid lõuna poole.

 

Kassinurme taastamine rahvuskultuurile

 

Siis vajus Kassinurme aeglaselt unustuse hõlma. Kahekümnendatel aastatel äratati ta üles. Selle perioodi kohta on kirjutanud Helma Kaeval Kaareperest:
"Kultuuritegemiseks avatuks said Kassinurme mäed 1914. aasta kevadest alates. Põline metsamees Hugo Rõõmusoks on meenutanud, et Kalevipoja sängil algasid korrastustööd 1914 varakevadel. Võeti maha võsa, tasandati pinnast. Ehitati platsi ümber laudtara eesmärgiga korraldada seal tasulisi pidusid. Pidusid korraldas Kaarepere Vabatahtlik Tuletõrjeselts, mille koosseisus oli näitering ja puhkpilliorkester. Ilmasõja ajal ja järel kultuuritegevus vaibus, elustudes uuesti 20-ndate aastate keskel.

13.juunil 1926 toimus Palamuse piirkonna laulupäev. Ühendkoore juhatas noor helilooja Eduard Tubin. Osa võtsid Palamuse, Laiuse, Jõgeva, Painküla, Kursi ja Kaarepere koorid. Laulupeo repertuaar koosnes peagi toimuva Tartumaa laulupeo kavas olnud lauludest.

Samal aastal lavastati vabaõhuetendus - Sophoklese "Kuningas Oidipus". Etenduses mängis kaasa Linda Toru Kaareperest, kes on seda aega meenutanud järgmiselt:
"Oli uhke etendus tõrvikutega kuningalossi ees, rahvaks Kaarepere kooliõpilased valges linases riides. Kaks suuremat pidu oli aastas, kus näidend oli või siis pritsimeeste võistlused toimusid. Üks toredam võistlus oli meeste kotisjooks ümber Kalevipoja silmapesukausi."

1928.aastal toimus ülekihelkondlik algkooliõpilaste laulupidu.

Pärast Teist maailmasõda jätkusid tuletõrjepeod 1948. aasta kevadeni. Korraldajaks Kaarepere kooli direktor Ott Kivilo, kes oli ühtlasi VTÜ pealik. Hilisematel aastatel korraldas tuletõrjealaseid võistlusi ja pidusid Kalevi kolhoosi esimees Endel Kivi.

Kassinurme mägede järjekordne elluäratamine toimus laulva revolutsiooni päevil, kui siin alustas tööd Jõgevamaa Metsaselts, mis loodi metsa-ja loodushviliste poolt 14. detsembril 1988. Seltsil oli eesmärgiks peale oma liikmete silmaringi avardamise, harituse tõstmise ja kirjastustegevuse anda midagi ka rahvale looduses. Selleks paigaks valitigi välja Kassinurme. Koht, kus kaunis loodus, iidne asundus ja pühamu - hiis.

Esmalt puhastati linnamägi, eelõu , hiide viivad teed. Trepistati linnusele viivad rajad. Linnuse eesõuele Kalevipoja silmapesukausi äärde tehti laudis, kus võimalik teha etteasteid. Ülesse rinnatisele kiigeplats koos tuleasemega. Avamine toimus 1989.aastal metsajaskari - folklooripeoga.

Metsaseltsi eestvõtmisega ühinesid tolleaegsed asutused - Kaarepere Metsakatsejaam, Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn (Avo Korb) tegi trepid linnamäele, Jõgeva Kolhooside Ehituskontor (Ralf Peterson) laudise, Jõgeva Metsamajand (Enn Kangur) kiige ja päikeseristid, Jõgeva Võrgurajoon (Avo Aaving) rajas elektriliin. Peo korraldas Jõgeva kultuurirahvas Merli Kleinerti ja Airi Rütteri eestvedamisel. Nüüdseks on saanud traditsiooniks tähistada siin rahvakalendri tähtpäevi alates jüripäevast ja lõpetades ussimaarjapäevaga. Pole inimest, kes ei tahaks käia Kassinurme mägedes ammutamaks jõudu loodusest ja vabanemaks stressist. Mägedes paikneb ka Kassinurme looduse õpperada (autorid Vello Keppart ja Toomas Puss).

Siinkohal tahaks meenutada neid Jõgevamaa Metsaseltsi asutajaliikmeid, kelle eestvõtmisel on see imekaunis maakoht jälle rahva teenistuses. Alustame: Raivo Kittus, mõtte algataja ja suure töö tegija; Jaanus Jaama - mäe hooldaja; Paul Pinka - metsamööbel, kujud; Jaak Vaas ja Uuno Kask - kujundusraided. Kõikide ürituste toetajateks on olnud Ants Aluoja - Laiuse metsaülem; Jaan Anni - Vaimastvere metsaülem; Kaupo Ilmet - Jõgeva metsaülem. Nimekirja võiks jätkata mitmel lehel - nii palju on olnud metsaseltsil häid ja tublisid liikmeid, kes on andnud oma panuse iidse koha renoveerimisel, leides selleks aega oma igapäevatoimetuste kõrvalt.

Enne edasiminekut peatuksime korraks Kassinurme looduse õpperajal. Õpperada saab alguse hiiest. Edasi liigutakse üle Kalevipoja sängi (linnuse), millel paiknev oit kannab Kalevipoja silmapesukausi nime. Kassinurme oosmõhnastikus paiknevaid erineva kujuga lohke ja nõgusid seostab rahvaluule Kalevipoja jalajälgedega - tegelikult on tegemist viimase jääaja sulavete poolt tekitatud moodustistega.

Jõuame rändrahnuni - Kalevipoja lingukivini. Avaneb vaade kaunile Aruküla voorele. Hea ilma puhul näeme Otepää kõrgustikku. Paistavad veel Pikkjärve voor ja Paala linnamägi. Mullaprofiiliga saame tutvuda Kassinurme kruusaaugus. Jõudes Kasemäe vaatekohani, näeme Vooremaa suurimat - Laiuse voort (144 m üle merepinna) tema täies hiilguses. Tõnise vaatekohal näeme Jõgeva linna nagu peopesal.

Nüüd peatume Ädliku surnuaial (baptistide kalmistu). Jõuame rauasulatuskohani (8. - 12. sajand). Soomaaki leidus siin palju ja seda kasutasid meie esivanemad endale rauast tööriistade ja relvade valmistamiseks.

 

Perekond Jaama ploomiaed

 

Õpperada vaheldub looduse mitmekesisuse näitamisega, tuues meid Arthur ja Eevi Jaama poolt rajatud ploomiaeda. Tuntud ploomi - ja kirsisortide aretaja Arthur Jaama on sündinud 7. novembril 1914 Võrtsjärve äärses Koruste külas. 1953. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja kohalike ploomi - ja kreegipuude vormide ja sortide kohta. Koos abikaasaga on Arthur Jaama aretanud mitmeid ploomi - ja kirsisorte. Nagu "Suur Tõll", "Kadri", "Polli Rubiin", "Polli Murel", "Ave", "Vilnor". 1977. aastal teenelise teadlase nimetuse pälvinud Arthur Jaama on avaldanud mitmeid raamatuid.

Kassinurmes asuv ploomi- ja kirsiaed rajati 1985.aasta kevadel sordivõrdluseks tolleaegse Jõgeva Näidissovhoosi maadele Kassinurme voore nõlva ja raudtee vahelisele alale. Aia rajamistööd toimusid Eevi ja Arthur Jaama juhendamisel. Istikud toodi peamiselt Lahmuse ja Polli puukoolist. Rajamisel pandi aeda kasvama 14 erinevat ploomisorti, viis maguskirsisorti ja neli hapukirsisorti.

Kokku istutati üle 1000 puu 4,2 hektarile ja omajuurseid puid 200 kaksikistandikku.
Praegu on aed eravalduses, kuna see rajati ja asub endistel talumaadel. Aed on üks omapärasemaid aianduslikke vaatamisväärsusi ja tõestab, et ka Vooremaal võib aedu rajada Eestis aretatud sortidega.

 

Kaarepere metsakatsejaam

 

Lahkume Kassinurme mägedest. Jõuame metsapiirini Kassinurme voore jalamil ja siin paikneva väikese asulani - metsakülani, mis on viimaseks jätkuks Painkülale. Asunduse algaastaks on 1973, mil siia rajati Eesti Metsainstituudi Kaarepere Metsakatsejaam (1973 - 1992). Metsakatsejaama asutamise eesmärgiks oli olla katsepolügoniks metsateadlastele, sest katsejaama metsad kasvasid ca 4000 hektaril. Põhisuunad - metsamajanduse mehhaniseerimine, metsakaitse, võõrpuuliikide introdutseerimine ja metsade kõrvalkasutus.

Samuti oldi õppebaasiks EPA-le ja Luual asunud metsakoolile. Koos otsiti võimalusi metsamaade tootlikkuse suurendamiseks. Selleks uuriti katseliselt kuivendamise, väetamise ja kasvustimulaatorite andmise mõju metsakasvule.
Metsakatsejaam arenes kiiresti ja jõudis 70-ndate aastate lõpul ja 80-ndate alul viieteistkümne Nõukogude Liidu juhtiva metsakatsejaama sekka. Siin loodi metsaistutusmasin Maardu 1, puukooli istutusmasin EMI 5, kraavipuhastaja Jurr, võsanüpeldaja ja teisi metsamajanduses kasutatavaid masinaid.Tööd juhtis andekas metsainsener Mart Reim, kes jätkab töid oma firmas Metsamasinad.
Metsa kõrvalkasutuse valdkonnas tegeldi veel mitme uurimisharuga:
sisevete kalamajanduse korraldamisega Vooremaa järvedel, Emajõel, Pedja ja Ahja jõel, kalavarude taastootmisega Äksi haudemaja kaudu ning tiigikalakasvatusega Härjanurme kalamajandis (Aarne Liiv), eesti vutitõu loomisega (Harald Tikk, Valeri Neps), muskuspardikasvatusega (Harald Tikk, Risto Viht).

Siinses keskuses viidi läbi terve rida sümpoosiume, teaduslikke konverentse, korraldati õppepäevi. 1992.aastal läks keskus üle Jõgeva metskonnale, mis lõpetas oma töö 1996.aastal (1920 - 1996).

 

Jõgeva Metsaselts

 

Praegu paikneb endises metsaktsejaamas Jõgevamaa Metsaselts, mis loodi 1988.aastal. Metsaselts, ühendades endas metsa- ja loodushuvilisi, on oma ettevõtmiste kaudu tuntud nii Eestimaal kui väljaspool Eestit. Oli esimeste seas, kes võttis osa metsanduse ümberkorraldamisest ja laulvast revolutsioonist. Taastas järjepidevuse metsanduse tähtraamatu - Metsamehe kalender-käsiraamatu - väljaandmisel. Pani aluse metsanduse ajaloo raamatute kirjastamisele (Torma metskond 170).

1997. aasta maist asub siin ka Eesti Metsaselts, kel on eriline koht Balti riikide metsaseltside ja metsateadlaste ühtekoondamisel, regulaarsete Balti riikide metsaseltside konverentside läbiviimisel. Eesti Metsaselts võeti 1991.aastal vastu Rahvusvahelisse Metsateadlaste Liitu, mille põhisuunaks on info levitamine metsanduse ja keskonna uuringute kohta, ülemaailmsete metsa- ja loodusteadlaste kongresside korraldamine.

Eesti Metsaseltsi raames teevad tänuväärset tööd metsainseneride klubi Silva, Orhideede Klubi, Akadeemiline Metsaselts ja Dendroloogiaring.

Oleme jõudnud märkamatult Pedja jõeni, mille kohta mulgid kõnelevad: Peet sõidab isa-emaga üle Pedja jõe. Isa selgitab Peedule, et see siin on Pedja jõgi. Peet on natuke aega vait, siis ütleb: "Emä oma kah."

Teisel pool silda võtab sind vastu teine juht meie ristteel.

Toimetaja: RAUL ORAV

Statistika

Rahvaarv: 1234
Pindala: 1234 km²
Suurim asula: Asula (1234)
Koole: 1
Lasteaedu: 1
Külasid: 1
Huvikoole: 1

Kontaktid