« Tagasi

150. aastat Jõgeva valda

Eeloleval kevadel, 16. aprillil, saavad alguse Eesti Vabariik 100 juubelisündmused, mis kulmineeruvad järgmisel, 2018. aastal. Kuid Jõgeva valla jaoks tähistab juba tänavune aasta märkimisväärset juubeliaastat. Nimelt saab meie vald 150 aastaseks, sest 18. veebruaril möödub täpselt just nii palju aastaid Jõgeva vallavalitsuse esimesest istungist. Ehk valla sünnist.

Ajalooga mitte kursis olevad inimesed on avaldanud vahel hämmeldust, et kuidas saab Jõgeva vald olla vanem kui Eesti riik? Iseenesest ei ole selles midagi imelikku, saab küll, sest vallad moodustati Eesti pea pool sajandit enne omariiklust. Ja Jõgeva vald ei ole sugugi ainus selles omavalitsuste reas, kellel on põhjust nii väärikat juubelit tähistada. Sama kehtib kõigi nende valdade kohta, kes pooleteise sajandi jooksul on suutnud oma nime hoida ja säilitada. Läbi paljude ühinemiste ning erinevate riigikordade.

Mõned Eestimaa omavalitsused (nagu näiteks Saku vald) tähistasid oma 150. juubeliaastat juba möödunud aastal, mis ei ole ka vale, sest vallaseadus jõustus Tsaari-Venemaal just 1866. aastal.

 

Kõik algas vallaseadusest

Täpsemalt 19. veebruaril 1866. aastal kinnitas tsaar Aleksander II Balti kubermangudele (Eestimaale, Liivimaale ja Kuramaale) mõeldud vallaseaduse projekti. Olgu siinkohal lisatud, et vallakogukonna seaduse tõlkis eesti keelde Fr. R. Kreutzwald. Liivimaal avaldati vallaseadus 25. mail 1866 kubermanguvalitsuse patendina üheaegselt selle saksakeelse tõlkega. Millele olid juurde lisatud selgitused magasiaitade ja vallakassade valitsemiseks.

Kokkuvõttes oli tegemist mahuka vallakogukonna reformiga, millega püüti täpsemalt määratleda vallakogukonna mõistet.

Vallaseaduse väljakuulutamisele eelnesid mitmed olulised ajaloo tähised, mis viisid lõpuks mõisnike võimu kärpimisele ja omavalitsusliku reformini. 1816. aastal kaotati pärisorjus Eestimaal ja 1819 Liivimaal. 1863. aastal kaotati naiste ihunuhtlus ja samal aastal anti välja passiseadus, millega tagati talupoegadele liikumine kogu Venemaa piirides.

Detsembris 1864 määras keiser Aleksander II Baltimaade kindralkuberneriks krahv Pjotr Šuvalovi, kes hakkas korraldama talupoegade riigikodaniku-ja kogukonnasuhteid uutele, mõisniku mõjust sõltumatutele alustele. Seda küll veel järeleandmistega mõisnikele ja kärbetega talupoegade õigustes. 1865. aastal kaotati ihunuhtlus täielikult, sest ka taluomanikele ja -rentnikele ei võinud vallakohus enam ihunuhtlust määrata.

Nii jõuti vallaseaduse kehtestamiseni, mis tähendas vabanemist mõisavõimu alt, kus mõisnikele jäi siiski võimalus kogukonna mõjutamiseks tehtud otsuste protestimise kaudu. Lühidalt selgitades lõpetas vallaseadus mõisnike kohtu- ja politseivõimu vallakogukonna üle. Kuigi oma olemuselt jäi vallakogukond endiselt seotuks mõisa maa-ala piiridega.

Täidesaatva võimuna nähti ette vallavanema ametikoht, kus vallavanem oli kogukonna administratiiv- ja politseivõimu ainuisikuline kandja, kellele kuulus ka õigus kogukonnaliikmeid karistada. Vallavanema abilisteks olid kuni neli eestseisjat ja tema võimupiirkond piirdus talumaaga, et ei tekiks mõisapolitseiga arusaamatusi.

Vallareformiga kindlustati peremeestele juhtivad positsioonid: vallavanem, eestseisjad ja kogukonnakohtu (vallakohtu) eesistuja võidi valida ainult taluomanike või –rentnike hulgast. Külaühiskonnas hakkasid seeläbi kiiresti arenema kapitalistlikud suhted.

Vallaseadus kehtestas ka vallavolikogu töökorralduse, kus olenevalt valla suurusest ulatus volinike arv neljast kuni 24-ni. Kusjuures pooled volinikud pidid olema maaga, poole maata talupojad. Volikogu otsustas kõik valla olulisemad küsimused.

 

Jõgeva valla sünd 18. veebruaril 1867

Nii loodi Jõgeva vald de jure iseseisva omavalitsusena 1866. aasta vallaseadusega ning selle esialgne halduspiirkond kattus Jõgeva mõisapiirkonnaga, kuuludes Laiuse kihelkonda. Valla ametlikuks sünnikuupäevaks de facto on aga 18. veebruar 1867. Just sel päeval kogunes esmakordselt Jõgeva vallavalitsus.

Vallavalitsus koosnes kolmest liikmest: vallavanem Gustav Pirn, vöörmünder Johan Soo ja maata mees Jaan Tiido. Esimese koosoleku protokoll oli lühike:

„Vallavannema käso peale tullivad kõik koggokonna nõumehhed tännasel päeval kokko üht koggokonna kirjutajad vallitsema ja ka ühhes temma palka kinnitama. Nenda sai siis nõumeeste poolt ühhel melel  koggokonna kirjutajaks vallitsetud: siit koggokonna lige Tõnnis Surwahl.

Nõumeiste selts lubbas  temmale palka 140 RBL hõb, mis temmale aastaks saab maksetud. Peale sedda palka ka pearahha maksust mahha jäettud  (s.o. 75 RBL rahha ja 45 kopka välja)."

Gustav Pirn     + + +

Johan Soo       + + +

Jaan Tiido        + + +

Esimene vallavanem Gustav Pirn oli ametis viis aastat, kuni 1872. aastani. 24. mail 1867 kogunes esmakordselt Jõgeva valla volikogu ja seal nimetati ametisse „magasi teener" ehk siis magasiaida (valla vilja tagavara) järelevaataja Juhan Pirn ning valla sepp Jaan Saar. Aastaid puudus Jõgeva vallal oma maja, kuni selleks sai Eristvere teeristis asunud kõrtsihoone. Kohas, kus Siimustist tulev maantee ristub Jõgeva - Tartu maanteega. Just selles Eristvere kõrtsis õnnistati kirikuõpetaja poolt 4. septembril 1894 sisse Jõgeva vallamaja. Peale Teist maailmasõda kolis vallavalitsus üle juba Jõgeva linna ja on sinna jäänudki.

Tänase Jõgeva valla territooriumil (kasvõi osaliselt) moodustati aga 1867. aastal veel terve rida teisigi valdasid. Nii sündisid tol aastal Härjanurme vald, Laiuse vald, Laiuse kirikuvald,  Laius-Tähkvere vald, Kivijärve vald, Kaave vald, Kurista vald, Kuremaa vald, Kärde vald, Siimusti vald ja Vaimastvere vald. 

Pärast 1866. aastal kehtima hakanud vallaseadust tekkis Eestis järgneva aasta jooksul koguni 1100 valda. Kuna vallad olid väga väikesed, hakkasid nad üsna varsti omavahel liituma. Siinkandis toimusid esimesed ühinemised 1892. aastal, mil Kaave ühines Kuristaga ja Kärde Vaimastverega. Juba 19. sajandi lõpuks oli Eestis järele jäänud 365 valda ning enam-vähem sama arv püsis kuni Eesti Vabariigi algusaegadeni. Valla piirid jälgisid enamasti mõisa piire ning kuna mõisatel oli palju lahusmaatükke, eriti Lõuna-Eestis, siis olid valdade piirid sageli segased ja ebaloogilised. 

Seetõttu hakati juba 1920ndatel aastatel Eestis rääkima haldusreformi vajalikkusest, kuid reaalselt jõuti teise vallaseaduseni alles 1937. aastal ning reform toimus järgmisel aastal. Nii et 1939. aastal langes valdade üldarv Eestis alla 300. Tänase Jõgeva valla territooriumile jäid alles neli valda: Jõgeva, Vaimastvere, Laiuse ja Kuremaa.

Praegune Jõgeva vald sai oma hetkel kehtivad piirid 1979. aastal, pärast külanõukogude reformi. Omavalitsuslik staatus anti Jõgeva vallale tagasi 22. aprill 1993 ning sellest kuupäevast astus Jõgeva vald pärast okupatsiooniaastaid omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Tunnistuse allkirjastas toonane Eesti Vabariigi peaminister Mart Laar.   

 

Kuidas tähistame sünnipäeva?

Meie vald on pika ja väärika ajalooga omavalitsus, mille üle tasub vallakodanikel uhkust tunda. Et seda ümmargust juubelit igakülgselt tähistada, on vallavalitsuse juubelitoimkond seadnud kokku kava sündmustest, millega 150. sünnipäeva tähistada. Juubeliaasta esimeseks tähiseks said juba eelmisel suvel valla territooriumil asuvad bussiootepaviljonid kaunistatud valla sümboolikaga.

Rääkides sel aastal ees ootavatest olulisematest sündmustest, tuleb alustada 22. veebruaril Kuremaa lossis toimuvast Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale pühendatud pidulikust vastuvõtust. Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril, heisatakse traditsiooniliselt koos päikesetõusuga pidulikult riigilipp Eesti Taimekasvatuse Instituudi peahoone ees. 16. aprillil tähistame üheskoos Kärde mäel, kunagisel Eestimaa – Liivimaa piiril, Eesti Vabariik 100 pidustuste algust.

21. aprillil toimub Kuremaa lossis ajalookonverents „Jõgeva vald 150". 13. mail korraldatakse Vaimastveres Jõgeva valla spordipäev. Nädal hiljem toimub Laiuse kirikus valla sünnipäevale ja Eesti meestelaulu 190. aastapäevale pühendatud kevadkontsert. Kolmapäeval, 24. mail möödub täpselt 150 aastat esimesest Jõgeva valla volikogu istungist ja sel puhul toimub volikogu juubeliistung.

Valla suvepidu, mis saab teoks juba traditsiooniliselt Kuremaal, toimub seekord 10. juunil. Sinna ootame ka meie sõpruspiirkondade delegatsioone Soomest, Rootsist, Valgevenest, Ukrainast ja Paide vallast. 12. ja 13. augustil viiakse Kuremaa pargis läbi rahvusvaheline Lossiturniir vibulaskmises. Septembrikuus kuuluvad juubelisündmuste sarja I Vooremaa poolmaraton, mis toimub 24. septembril üheaegselt Viie silla jooksuga.

Samuti on kavas korraldada 1867 meetri pikkune teatejooks, kus stardivad 4-liikmelised võistkonnad. Esimene vahetus jookseb 1000 m, teine 800 m, kolmas 60 m ja viimane 7 m. Seega saavad kaasa lüüa kõik spordihuvilised, olenemata vanusest.

Loodetavasti näeb juubeliaastal ilmavalgust ka ajaloolist ülevaadet andev raamat „150 aastat Jõgeva valda," mis võtab kokku enne omavalitsuse piiride muutumist senise Jõgeva valla käekäigu.

Kindlasti lisandub siia loetellu veel mitmeid teisigi põnevaid ettevõtmisi, nagu näiteks külapäevad, sest kõik käesoleval aastal vallas toimuvad sündmused võiksid kuuluda vald 150 ürituste sarja. Kõik ideed ja ettepanekud on oodatud, et üheskoos juubeliaastat väärikalt tähistada.       

 

Tiit Lääne